esmaspäev, 19. jaanuar 2015

Seiklused kodust kaugel

Kui ma juba lennujaamas olin, siis teadsin, et nüüd enam tagasiteed ei ole. Kogu see plaanitud hullumeelne reis toimub siiski!

Kuni reedeni oli mul kahtlus, et kas see ikka reaalselt toimub. Tundus, et nii palju on takistusi, mida ületada, kuid siiski asusin reedel Pärnust oma kohviga Tallinna poole teele. Ilm selleks oli muidugi suurepärane - lörts ja muu plirts-plärts. Jalad märjad ja ega kohvri vedamine läbi selle ka just kerge ei olnud. Tallinnas seadsin esmalt oma sammud vanalinna V. juurde, et oma kohver sinna jätta- Phh..kohvri venitamine trammi ja trammist välja, mul on vasak käsi sellest siiamaani valus! Oleks, et keegi siis aitaks, mkm, pigem vaadatai sellise pilguga, et küll oleks lahe, kui ta kukuks, siis alles saaks nalja!
Ma just avastasi, et ei suuda sellel klaviatuuril leida seda tähte meie tähestikust, mida saarlased öelda ei oska, seega iga kord kui mul oleks seda tähte vaja, siis pean oma peas sünonüümi leidma. Leidlik ju! :D

Reedene arstilkäik, mida olin enim kartnud, läks valdavalt ilusti, kui välja arvata see, et pean nüüd nelja erinevaid silmatilku kasutama. Ühed neist maksavad 20 eurtsi kahe kuu ports. Noo ma ei tea, peaks vist oma sissetulekud otsekorrraldusega apteeki saatma, nii jääks raha edasi-tagasi solgutamine ära.

Ülejäänud reede veetsin V. juures. Kokkasime ahjukartuleid, salatit ja küpsetasime ahjukala. Nämm, lisaks oli meil väga meeldiv vestlus. :)

Laupäevased lennud läksid ilusti, kuigi veidi pettusin finnairis. Olen enim nende teenuseid kasutanud ja siiamaani sellega rahule jäänud. Nüüd aga ei pakutud kaks tundi kestnud lennu jooksul süüa, sai vaid kohvi. Ja ma olin sellega arvestanud, et saan nii-öelda hommikusöögi lennukis. Kuid hiljem selgus, et see polnudki nii oluline. K. oli mul lennujaamas vastas ja oli küpsetanud mulle brownie-sid, et ma olen kindlasti näljane. See oli temast väga armas. Kaks tundi autoga ja juba olimegi tema kodus. Esimene tore üllatus oli see, et ta elab 6-ndal korrusel ja majas ei ole lifti. Mina, va trepifoobik "nautisin" seda üles-alla minekut küll. :D
Laupäeval me kaugele ei läinudki, käisime kesklinna peatänaval jalutamas ja sadamaäärsel promenaadil. Kuna mul on ikka kombeks ennast lolliks teha, siis sain ikka sellega kohe algust teha. Jalutasime peatänaval ja K. küsis, et kas meil subway ka on. Mina alustasin juba rääkimist, et no trammid on meil ainult Tallinnas ja minu kodulinnas näeb ainult busse, kui tema mind subway söögikoha poole suunas, et ma pean sealseid küpsiseid proovima. Panin ruttu oma suu kinni, et ta ei saaks aru, millst mina räägin. :D Jagan K. arvamust, küpsised olid imemaitsvad.

Kuna olin päevast väsinud, siis vaatasime hiljem Madagascari filme ja lebotasime niisama diivanil. Ma pole ammu ennast nii hästi tundnud. Happiness truly lies in small things! :)

Eile käisime linnast väljas, metsas! Kuna oli porine, siis K. andis mulle enda saapad jalga. Tundsin end nagu kääbus hiiglase kingades, aga no oma saapaid ei oleks tahtnud küll mustaks teha, kuid kuna saaapad olid suured, siis oli nendega liikumine suhteliselt raske ja ebamugav. Kuid ega ma siia vinguma ei tulnud, seega suundusin vapralt metsa, ronisin üles-alla ja täitsa maa alla mahajäetud militaarpunkrisse. See oli väga lahe kogemus! Kui sealt tagasi auto juurde jalutasime siis kohtasime metsas kitse. Neid näeb Eestiski, alles hiljuti tahtis üks mul auto ette hüpata, aga siiski oli vahva! Muidugi suutsin ma ronides ära määrida oma musta mantli ja oma suhteliselt uued mustad nahkkindad. Great! Me ei läinud kohe koju tagasi ka, vaid läksime rannapromenaadile jalutama. Mis seal ikka, selg sirgu ja uhkelt oma määrdunud jopega patseerima! :D Ühest sadamakioskist ostsime imehead küpsetatud-paneeritud kala, mis pandi veel saiakese vahele ja lisaks said siis peale valida ka kastme. Maksis ta 4,5 eurot, aga see oli kokku nii suur, et mulle täiesti ühe söögikorra eest. Imemaitsev oli ka!

Pfff..ja kas teate, kui hea tunne see on, kui saad aru, et keegi reaalselt hoolib sinust ja väga väga palju. Praegu on see hea, aga kas selle kaugemale arenemine on ikka parim valik..eks näis, praegu tuleb lihtsalt hetke nautida :)

1 kommentaar:

  1. Inglismaal? ;)
    Millal tagasi? :)


    Ootan edasisi seikluspostitusi ja need read, mis ei kannata netiavarust, võid mulle mujale saata ;)

    Ole tubli ja kallid Sulle!

    VastaKustuta