Teisipäev, 26. mai 2015

Love injected

No ma ei saa, see Läti eurolaul lihtsalt kummitab mu peas! Nii teistsugune, dark ja sügav ning võimas jõudu täis hääl!



Lisaks meeldis mulle UK lugu (no surprises here, right?). See oli selline mõnus swingilik. Lisaks Austria lugu, mul oli kohe neist kahju, et nad üldse punkte ei saanud. Lisaks jäid meelde Norra, Sloveenia ja Hollandi lugu, mis finaali ei saanudki. Ülejäänud lood on kõik selline ühtlane, minu jaoks mittemidagiütlev, aga noh - minu maitse ongi erinev! :D

Pühapäev, 17. mai 2015

Käisin pealinna kaemas

Reedel võtsin suuna Tallinna poole, et peale stressirohket aega natukene ka elu nautida ja lõõgastuda. Pärnu-Tallinn maantee on alati selline, et mulle tundub, et seal kehtivad sellised liiklusreeglid, mida mulle autokoolis ei räägitud. See, et minu sõidukiirus kõigub 90-95 vahel enamasti, siis sellise kiirusega oled seal nagu tigu kiirteel teistel ees. Muidugi veel see nõelumine ja ohtlikud möödasõidud. Nt. oli üks napikas, kus buss tegi minust möödasõitu ja veoauto tuli vastu ja siis surus buss end nii kiiresti minu ritta tagasi, et pidin tegema äkkpidurduse, muidu oleks buss mulle oma taguotsaga sisse sõitnud. No greit eksole. Lisaks veel vihmane-rahene ilm.

Kohale ma siiski sain ning S. ja tema koer Joosep tervitasid mind suure rõõmuga nagu alati. Väike jutt ja kohvi ning lauamängumaraton võis alata. Seekord said lauale Brugges, Bohnanza, Love Letter, Stone Age ja 7 wonders (mitu korda). Veidi enne kella kolme öösel väsisid ka kõige vapramad lauamängurid ja aeg oli unenägudemaale minna.

Laupäeval plaanisin lõuna paiku hakata koju tagasi sõitma, kuid ootamatult tuli üks seiklus vahele. Pidin T. juurest läbi minema. S. elab kesklinnas ja T. Õismäel ja mina pole just eriliselt vaimustuses Tallinnas autoroolis olemisest. Teoorias oli mul marsuut ju selge, seega võtsin julguse kokku ja sõitsin läbi linna. Närvirakke kulus, kuid kohale jõudsin niiviisi, et auto terve ja ise ka terve. :P

T. juures tegime ühe Istanbuli mängu ning siis võtsime ette pisikese jalutuskäigu Väike-Õismäel ja läksime pitsat sööma. Sain T. ja A. huvituma geocaching'ust, seega proovisime peale lõunatamist ühte aaret leida. Seekord kahjuks tulutult, kuigi meil oli lausa kolm silmapaari selle jaoks. Vantsisime siis T. juurde tagasi ja tegime mõnda aega lihtsalt ereti-sandwichi nagu T. seda nimetas ehk siis lösutasime kolmekesi diivanil ja mina olin keskel. Vaatasime kitchen nightmare kuniks kella kaheksa paiku õhtul end liikuma sundisin ja Pärnu poole sõitma hakkasin.

Täitsa tore oli. Sain T.-lt veel kaks lauamängu laenuks, nüüd kibelen neid mängima, aga pole hetkel kellega mängida.

Esmaspäev, 11. mai 2015

Milleks?

Vahel annad endast kõik ja rohkemgi veel ja vastu saad ...?

Vot just nii ma end tunnengi. Täpselt nii, et oled teinud ilmatu suure pingutuse, mille tulemusena oled lõpuks täiesti läbi nagu mahlast tühjaks pressitud sidrun.

Vahel on see tunne ka hea, tead, et oled millegagi taas hakkama saanud. Kuid kui märkad, et sinu pingutust ei hinnata vääriliselt, siis tekib paratamtult küsimus - milleks? Milleks see kõik? Milleks olla hea ja tulla teistele vastu ja teha head? Milleks, kui Sa tuled ainult siis meelde, kui Sinult on midagi vaja, nt Sinu teadmisi?

Siis ma lubangi endale, et järgmine kord ma enam nii loll ei ole, et lasen ennast ära kasutada. Kuidas see vanasõna oligi, et hea süda toob sulle ainult jama kaela.


Ega muud mul öelda ei olegi, mis sest et juhtunud on nii palju. Nii palju, mis kogu maailma segi on löönud. Ma ei tea, kas ja kuidas toimunud sündmuseid üldse jagada. Nii et parem, las jääb nii.

Over and out for now.