13. lühijutukogumik pealkirjaga "Ronaldoga. Rahulikult."

"...ja siis läksime Ronaldoga voodisse ja magasime mõlemad omal poolel kuni hommikuni."

Sest kõigil naistel on unevõlg ja nad tahavad lihtsalt magada... või vähemalt sellest lugeda :D

See on raamat nendele naistele, kes on hädas sellega, et mees nõuab neilt iga öö seksi, aga nemad on kolme lapse kantseldamisest nii väsinud ja tahavad ainult magada.

***

Ehk siis skaibivestlus T.-ga. Vat seda ma igatsesin kõige rohkem, neid vestlusi. Ma sain need tagasi siis, kui olin loobunud. Loobunud uskumast, et see sõprus võiks kunagi veel ellu ärgata. Kui ma olin läbi sõpruse saanud kõige koledamal kombel haiget. Ja ometi, siin ta on. Ühest küljest tahaks nii rõõmustada, aga teisalt ma tean, et see on väga libe tee, millel ma kõnnin. See hetk, kus mina jälle meeletult palju haiget saan on väga kerge tulema.

It is like September 2012 all over again

Jeei, terve nädala kestnud pidev jään-ei jää haigeks päädis siiski viimasena. Tänane päev on täielikult niisama lebotamisele läinud ja õnneks nohiseb siin üks neljakäpaline mu kõrval magada. See teeb kõik heaks! Kuts ise on ka muidugi haige, juba kolmas sügis järjest sama jama. Kannab nüüd vahelduseks vennaraasu t-särki ja on tubasel reziimil, sest vihma sajab. Ega ta eriti ei kurda ka, vihm talle ei meeldigi. Loodetavasti on temal juba homme parem. :)

See september on täpselt nagu eelmise aasta oma. Eelmisel aastal sain septembri alguses ootamatud uudiseid, mis tähendasid suuri elumuutusi. Salamisi lootsin, et need ei tule nii suured, kui kartsin...kuid kõik läks vastupidi. Inimene, keda ma pidasin oma parimaks sõbraks lõi siis mulle lihtsalt noa selga. Ma pidin järgmisel päeval veel tööle minema ja mõtlesin hirmuga, et mida ma tööl teen, et kuidas ma neelan selleks ajaks pisarad alla ja naeratan, et keegi aru ei saaks. Seda ei olnudki vaja, ärkasin järgmisel hommikul palaviku ja köhaga. Su keha teab täpselt, millal pead aja maha võtma ning puhkama. See kõik päädis lõpuks kahe nädala pikkuse haiguslehega, arst oleks veel kolmanda nädala ka juurde andnud, aga ise tahtsin tööle. Sain olla kaks nädalat kodus. Ega ma ei teinudki siis midagi muud, kui olin oma pehmes voodis teki all ja hakkasin vaatama The Big Bang Theory't. Kohe algusest peale, sest polnud seda varem vaadanud. See raviski mu hingehaavad jälle terveks ja pani maailmapildi paika. Nüüd on jälle sügis ja ma olen haige ning vaatan uuesti BBT-d (ikka algusest peale). See vist ongi minu teraapia rasketel aegadel. Nädal oli ju täiesti utoopiline. Ma olen kogu sellest jamast nii väsinud ja tüdinud. Millal see ometi lõpeb? Siiski ma ju tean, et mul on õigus, lausa seaduslik õigus ja miks ma peaksin lihtsalt loobuma, sest kui ma lihtsalt loobuksin tähendaks see kõik mulle väga suurt rahalist kahju. Tuleb lihtsalt edasi võidelda ja kuu aja pärast hiljemalt on see kõik läbi ning siis juba uutele seiklustele! Plaanid võtavad mu peakeses juba üha kindlamaid mõõtmeid ja kui ma midagi endale ikka pähe võtan, siis teen selle lõpuks ära ka!

Ja lõpetuseks - ma nii niii fännan BBT-d, et ma ei või kohe. Soe soe vaatamissoovitus! :)

TPL 3.

Alen Veziko on mul juba ammune lemmik. Loodan, et ehk kunagi jõuan tema live kontserdile ka. :) See lugu on lihtsalt nii imeilus, et sõnad selle kirjeldamiseks oleksid üleliigsed. :)

Mingil põhjusel ei lase youtube siia seda konkreetset videot lisada, seega lihtsalt link SEE LUGU :)

TPL 2.

Kogu eilse ja tänase päeva olen ainult seda lugu kuulanud. Ma avastasin Birdy päris hea mitu kuud tagasi ja nüüd on ta üheks mu lemmikuks kujunenud. Kahju, et Eestis ta niiväga tuntud ei ole. Ta on veel alles üsna nooreke ka, et ootan huviga tema arengut ja edasist loomingut. See lugu on ka päris päris värske. Mõnus! :)

Millal loobuda unistusest?

Kui ma gümnaasiumi lõpetasin (peale seda on päris palju vett merre voolanud), kingiti mulle helesinine keraamiline hoiupõrsas. Täna kukkus see lihtsalt riiulilt maha kildudeks. Et siis killud toovad õnne?

Mul on väga pikka aega olnud üks suur suur unistus. Ma olen niiväga lootnud selle täitumist ja siis jälle olen pisaraid valades selle sügavale oma südamesse peitnud.

Ma olin juba leppinud, et see ei täitu kunagi. Ma olin mõistusega aru saanud põhjustest ja suutnud selle oma südamele nii selgeks teha, et iga kord sellele mõeldes ei tulnudki enam pisaraid valada.

Viimastel päevadel on seoses mu unistusega puhuma hakanud uued tuuled ja on tekkinud õhkõrn lootus selle täitumiseks. Kuid, et seda saavutada peaksin ma minema läbi nn. tulest ja veest ja ilmselt nii mõngi ei kiidaks seda viisi heaks, kuidas ma oma eluunistuse täidan.

Kas see on seda väärt või oleks aeg see unistus lõplikult unustuste varasalve panna? Kuna ma sellest siia juba kirjutan, siis vist ikka on jah väärt unistus. See on minu elu ja ma teen oma unistused teoks! Ja nii ongi! :)

Täna on imeline päev

Ma lihtsalt pean tänase kuupäevaga ühe postituse kirjutama, et see päev saaks minu blogi ajalukku talletatud. Nimelt sündis täna öösel siia ilma üks ütlemata kallis tüdrukutirts. Ma olen nii õnnelik. Need asjad meisterdasin ma mõeldes talle - beebitekk, sokid ja papud. :)

TPL - Tänase Päeva Lugu

Ma kuulsin seda lugu esimest korda, kui ma sõitsin rongiga Ljubljanast Viini. Olin just veetnud suurepärase nädala Ljubljanas oma kalli sõbranna juures ja olin nüüd koduteel.

Täna/homme on selle kalli sõbranna elus toimuvad suured/suurepärased sündmused ja mina olen siin kaugel kaugel ja ei saa Temaga olla. See laul sobib tänasesse suurepäraselt.

Alustuseks

Ma olen varasemalt ka blogi pidanud, kuid see jääb mitmete aastate taha. Eile õhtul tuli K. oma blogiga välja ning šhokeeris mind lausega, et Tema blogi nimi on minu blogiga sarnane. Olin üsna hämmingus, et mis blogi - minul ju ei ole blogi?! Kuid tema blogi lugedes, tekkis kihk endalegi taas blogi teha ja kirjutada.

Siin ta siis on, küll tuleb see blogi minu varasemast hoopis teistsugune. Eelmine oli kirjutatud nooruses ja täis nii-öelda maailmavalu ja kirjutisi, mis kirjutatud emotsioonide ajel ja mille hiljem oleksin soovinud lihtsalt kustutada, kuid sageli polnud see lihtsalt võimalik.

Mida siit blogist leida saab:

Muusikapalu - ehk siis mul on sageli nii, et avastan mõne loo ja siis see jääb mind saatma ja võin seda kuulata tundide, kui mitte lausa päevade viisi. Neid lugusid kavatsen siin jagada.

Lugemissoovitusi/raamatuarvustusi - ma loen väga palju, st. enamasti on mul alati mõni raamat pooleli. Miks siis mitte oma loetud raamatuid teistega jagada, äkki saab mõni siit ka enda lugemisriiulisse mõne raamatu. 

Lauamänge - olen olnud ja olen vist ka praegugi suur lauamängusõber. Seega leiab siit blogist mänge, mida olen mänginud ja minu arvamusi/soovitusi nende mängude kohta.

Kirjutisi - vahest kirjutan sahtlissse erinevaid asju ja parimad neist ehk leiavad koha ka siin blogis.

Igapäevaelu - vast kõige rohkem leiab siit igapäevaelu juhtumisi ja mõttearendusi, mis on ajendatud just igapäevaelus toimuvatest sündmustest.