Vahel annad endast kõik ja rohkemgi veel ja vastu saad ...?
Vot just nii ma end tunnengi. Täpselt nii, et oled teinud ilmatu suure pingutuse, mille tulemusena oled lõpuks täiesti läbi nagu mahlast tühjaks pressitud sidrun.
Vahel on see tunne ka hea, tead, et oled millegagi taas hakkama saanud. Kuid kui märkad, et sinu pingutust ei hinnata vääriliselt, siis tekib paratamtult küsimus - milleks? Milleks see kõik? Milleks olla hea ja tulla teistele vastu ja teha head? Milleks, kui Sa tuled ainult siis meelde, kui Sinult on midagi vaja, nt Sinu teadmisi?
Siis ma lubangi endale, et järgmine kord ma enam nii loll ei ole, et lasen ennast ära kasutada. Kuidas see vanasõna oligi, et hea süda toob sulle ainult jama kaela.
Ega muud mul öelda ei olegi, mis sest et juhtunud on nii palju. Nii palju, mis kogu maailma segi on löönud. Ma ei tea, kas ja kuidas toimunud sündmuseid üldse jagada. Nii et parem, las jääb nii.
Over and out for now.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar