Suvi algas Saaremaal

Esmaspäeva varahommikul pakkisin asjad ja korjasin kesklinnas peale S.- ja M.-i ja tee Saaremaale võis alata. Tee Virtsu sadamani on mu igapäevane sõidutee, kui sõidan Pärnu ja maakodu vahelt, seega ei olnud see mulle midagi uut. Veidi enne Virtsut tegime Hiiekivi juures peatuse, sest see kivi on ikka suur ja mürakas, legendi järgi olevat seal omal ajal külapeo ajal 25 paari korraga kivi otsas tantsu vihtunud. Vot siis!

Virtsu sadamas oli mul kerge ärevus sees, sest minu viimasest Saaremaal käigust on 11 aastat möödas ja päris esimest korda sõitsin ma sinna oma autoga! Praamile minek ja tulek sujus õnneks ludinal ja praamil olin küll alumisel tekil, kuid siiski kõige esimene auto. Lisaks paigutas meid laeva superkena noormees!

Muhus võtsime kõigepealt suuna Üügu Pangale. Kohe alustuseks saime teeremondiga tee, niipalju kasu siis minu autopesust oligi... Üüügu pangalt liikusime edasi Liivale ja peale seda Väikse-Väina tammile (see oli S.-ile ja M.-ile esmakordne kogemus) ning  sealt suundusime Orissaarde. Tühi kõht andis juba tunda ja nii oli meie esimeseks mõtteks leida üks söögikoht. Läksime sadama kõrtsi, kuid kalaroogadega oli seal kitsas. Üleüldse oli kitsas ja pidevalt olid kõik lauad rahvast täis ja mingil hetkel istusid ka täiesti võõrad meie lauda sööma. Toit oli ka selline keskpärane, seega teist korda sinna tagasi ei läheks...

Peale lõunasööki tegime staadionil mõned spordiharjutused ja ühtlasi vaatasime üle ka Euroopa aasta puu 2015 - Orissaare tamme, mis asub keset jalgpalliväljakut,

Orissaarest võtsime suuna Koigi raba matkarajale. Mida me ei osanud karta oli metsik kogus sääski. Tibutas ka veidi vihma, kuid siiski käisime pool matkarajast läbi, et jõuda vaatetorni. M.-i suur soov oli rappa jõuda, sest S. oli talle Eesti matkaradasid piisavalt palju tutvustanud ja tal oli suur huvi neid ise järgi proovida.

Koigi rabast võtsime suuna Kaali meteoriidikraatri juurde. Seal tegime poe- ja suveniiriostu pausi ka. Sealt lahkudes hakkas ikka täie mõnuga vihma sadama. Tahtsime minna vaatama Angla tuulikuid, kuid kohale jõudes selgus, et seal on sissepääsuks piletit vaja ning 3.50.- tundus meile natuke liiga kallis. Egas midagi, taas autosse ja sõitsime Panga pangale. Sealt leidsime suure külakiige ning M. sai oma esimese külakiigel kiikumise kogemuse.

Seal tõdesime ka, et kell on juba päris palju ja peame kiirustama, kui tahame endale õhtuks poest süüa ka osta. Võtsime suuna Mustjala poole, kuid jõudsime poe ette 2 minutit peale selle sulgemist. Bad luck I guess. Siin ei aidanud muud, kui auto ninaots Kihelkonna poole ja lootma, et seal on veel pood avatud - oligi! Ostsime õhtuks grillikraami ära ja suundusime RMK telkimisala otsima. Olin eelnevalt välja valinud Abula telkimisala. Sinna tuli oma 2-3km kolistada kitsal metsateel, kui see kõik oli seda väärt - me olime seal täiesti ihuüksi. Telkimisala oli oma 30 meetrit mererannast, oli olemas wc, piknikulaud, puud ja lõkkekoht. Lõkke ääres istudes avanes imeline vaade merele ja päikeseloojangule, mida veel elult tahta eksole?!

Väikeste viperustega sai telk üles ja tuli lõkkekohta. Ühtlasi oli S. kaasa haaranud suupilli, seega oli meil ehtne lõkkeõhtu koos lauluga.

Järgmine päev algas mõnusa päikesepaiste ja hommikusöögiga lõkke ääres. Siis algas rituaal paki-asjad-kokku-ja-mahuta-need-kõik-autosse. Kui sellega valmis olime, siis sai esimeseks peatuspaigaks Odalätsi allikad, kus käisime kanistri ja pudelitega endale värsket allikavett ammutamas. Oli väga puhas ja hea maitsega vesi. Edasi läksime otsima Suure Tõllu ja Pireti tuulikuid, kuid sattusime hoopis Ninase pangale ja Estonia mälestusmärgi juurde. Seal kohtasime ka ühte paari, kes ratastega sõitis ja kellel oli saksa lambakoer. Mul oli muidugi kohe awws ja kutsu silkaski kohe minu juurde pai nuruma. Dogs must really love me!

Järgmiseks peatuskohaks sai Karujärv. Mul on selle kohaga niiii palju mälestusi lapsepõlvest. Rõõm oli tõdeda, et kõik on endiselt endine. M. oli piisavalt julge ja käis ujumas, sel ajal kui mina ja S. lihtsalt kaldal istusime ja väikest puhkehetke nautisime.

Ujumine tehtud suundusime Viki külla Mihkli talumuuseumisse, kus S. ja M. said imetleda eestiaegset talu ja tööriistu. Mulle oli see kõik ju juba ammusest tuttav, kuid tore oli siiski. :)

Seal hakkas meil nälg näpistama ning otsustasime võtta suuna Kuressaare poole. Söögikohaks sai valitud La Perla. Oli tõesti hea koht, julgen soovitada! M. sai oma kalaroa - tuulehaugi ka kätte. Seega olid kõik rahul. Tegime ka kohustusliku tiiru Kuressaare lossis, rannapiirkonnas ja vaatasime Suure Tõllu ja Pireti kuju üle ning uudistasime ringi käsitööpoodides.

Õhtuks ostsime taas grillikraami ja säästumarketi müüja nõudis mul id-kaarti, kui maksin veinide eest. Ma pean ütlema, et sellises vanuses on see päris hea kompliment juba :D Teiseks ööbimiskohaks valisime Tehumardi kämpingu, kus telkimise eest tuli maksta, samas oli olems korralik wc ja dušš ning täisvarustuses köök, kus süüa kokata. Tegime siiski grilli ja hommikul nautisime köögi ja terassi võlusid hommikusöögil.

Viimasel päeval tegime tiiru peale sõrve säärele ja vaatasime üle sääre tipus oleva majaka. Oli ikka parajasti tuuuline, nii suur tuul, et mu auto kõikus parkimisplatsil. Salmel otsisime seda muinaslaeva, kuid ega laeva seal polnudki, oli ainult infotahvel ja monument. Kuna see on nii hiline leid, siis küllap seda veel alles uuritakse.

Seejärel tegime Kuressaares tankla ja wc-peatuse ja suundusime tagasi Kuivastu poole. Kuna meil oli taas praamini aega, siis tegime pisikese peatuse ka Muhus Eemu Tuuliku juures, kus S. ostis endale veel suveniire.

Tagasisõidul sain praamikoha ülemisel tekil kõige esimesena. Pmst olin täiesti nina otsas kallaku peal oma autoga, Tundus päris kreepi, kui mõelda, et sel päeval oli meri päris tormine. Kuid vähemalt sain maha sõita esimeste seas, haah!

3 päevaga sai läbitud ca. 700km, napid ööuned, palju päikest ja tuult = üleväsimus ja päevitus näos! Mõnna! :)