neljapäev, 12. veebruar 2015

Üks nädalavahetus

Kui palju mahub ühte nädalavahetusse?

Reede hommik algas turukülastusega, sest läksin oma lemmikkala jahile, et seda marineerida. Sain viimased kalakesed. Tint punases marinaadis on lihtsalt imehea, varakevadeti ma ainult sellest toitukski!
Pidin apteegist isale ka rohud välja ostma, kuid selgus, et tema arst oli unustanud retseptid välja kirjutamata. Kuna oli just selle arsti vastuvõtu aeg, läksin kabineti ukse taha lootuses õega sellel teemal rääkida. Ootasin ja ootasin, aga ära oodata ei jõudnud, sest enne sai mu autol tasuta parkimise aeg läbi ja trahvi ei tahtnud teps mitte saada. Tulin siis koju ja peale pea tund aega pidevat helistamist arstile, saime lõpuks ka retseptid kätte. Nendega oli juba veidike kiire, sest isal olid rohud otsas. Lõpp hea, kõik hea, kuigi halle juuksekarvu sain sellega vist küll juurde.
Pärastlõunal sõidutasin ema ringi ja viisin ta juuksurisse, ühtlasi võtsime ette ka poodlemisretke. Needless to say, et see oli üpris väsitav. :P

Õhul käisin S.-il Urgel järgi ja korjasin veel H. peale  ning tulime minu juurde ning veetsime ühe toreda lauamänguõhtu. Lauale jõudsid sel korral Ticket to Ride ja Istanbul. Lisaks sai S. lõpuks kohtuda ka minu emaga. Südaöö paiku olin eriti viisakas võõrustaja ja viisin H. veel autoga koju. S. polnud mõtet viia, tema elab mul ju suisa kõrvalmajas. :P

Laupäeval võtsin ette sõidu marsuudil Pärnu-Türi-Paide-Ambla. Kuni Türini olid teeolud täitsa kenad, kuid edasi...bhhh. Lumesadu, lumesadu, lumesadu - nähtavus kehvapoolne ja kõik teed lahti lükkamata. Kõigele lisaks oli ka pime. Üllataval kombel kulus sõiduks siiski vaid kaks tundi, kuid peale seda tundsin kohe füüsiliselt, et oi ma olen nii väsinud. Amblas toimus nimelt mu onu juubel. Pidu oli nagu pidu ikka, kuid sel korral oli suisa bänd mängima kutsutud. Jäime ka ööseks sinna, kuid ega järgmisel hommikul tagasisõit parem olnud. Tõsi, pimedust enam ei olnud, aga selle eest oli meeletu tuul ja pinnatuisk. Kuid nagu ma emale ütlesin - tark ei torma ja ka sellist sõidukogemust on vaja omandada. Jõudsime siiski ilusti tagasi Pärnusse.

Kodus jõudsin vaid riideid vahetada ning tormasin S.-i, H.-d ja E.-d peale korjama, et teha lühike roadtrip (nagu ma veel vähe sõitnud olin eksole) Tori põrgusse. Ilm oli endiselt väga tuuline ja päris kõle oli, kuid selle eest tulid pildid lummavalt ilusad. Tagasi sõitsime läbi Sindi ja Paikuse. Õhtul kogunesime taas S.-i juurde, kus S. kokkas meile pitsat, jõime veini ja E. küpsetas muffineid. Lisaks saime kõik käe valgeks viltimises. Meisterdasin ühe näpunuku, mis esimese korra kohta kukkus päris hästi välja. :P

Ja täpselt nii palju mahubki ühte nädalavahetusse! Ahjaa, wow'd jõudsin ka mängida. Mul on veel natuke maad minna, et saaks koos A.-ga mängima hakata. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar