pühapäev, 1. märts 2015

Koerajutte!

Mul on maailma parim koer ja ilmselgelt sama hull kui mina. Kuidas see nüüd oligi, et koer läheb oma perenaise nägu? Või oli see siis vastupidi? :P

Igastahes sai mu koer eile paraja koerustükiga hakkama. Nimelt võttis tema nõuks joosta kilomeetrikese meie kodust eemale naaberkülla peretuttavate juurde. Eks ta tahtis minna mängima nende kutsaga, kes kahjuks uue aasta alguses juba kutsudetaevasse läks ja kellega Juku sõber oli. Muidugi on kevadised külavaheteed mõnusalt sopased ja koer pärast jooksu mõnus sopakäkk. Noh ja kui juba külla minna, siis tuleb majauks ikka põmaki lahti lüüa (Juku oskab uksi avada, mis ei ole lukus) ja marssida teiste inimeste elutuppa ja hüpata diivanile. Sealt aeti ta minema ja kuniks mu vend talle järgi tuli, jõudis ta kõik pererahva kassid peitu hirmutada ja peremehe näo voodis üle lakkuda. Vot selline koer mul ongi!

Nüüd on tal aga suurest jooksust käpp haige, taaskord teadaolevad liigesevalud kimbutavad ja tuleb taaskord tee loomaarsti juurde ette võtta. =(

1 kommentaar: