Danny külaskäik

Mõtlesin, et tuleks Danny külaskäigust ikkagi postitus teha, et kõik toerdad sündmused ja mälestused nendest ikka meelde jääksid.

Laupäeva hilisõhtul saabus Danny Pärnusse, olles selleks läbinud 1600km autoga Saksamaalt Eestisse ja seda kõike 20 tunniga. Hull, ma ütlen! Sõitsin talle linnapiirile vastu, sest Leedu-Läti-Eesti tuli tal läbida ilma GPSita ja ma arvan, et ega tema väsmuse aste ei oleks minu seletamisest enam aru saanud. Peale auto turvalist garaazi paigutamist ja asjade lahtipakkimist suunasin ta kohe puhkama. Eks ma ise olin ka päevast väsinud, sest sai Uulus tantsupäeval käidud ja siis korra ka maal, kus vend parasjagu minu toa põrandat lakkis nii et kogu maja laki järgi lõhnas. Sain sellest juba paraja peavalu.

Pühapäev, 29.03, kuulus Pärnule. Kai ühines meiega ja koos tegime Dannyle Pärnu tuuri, mis hõlmas kõiki peamisi turistlikke vaatamisväärsusi. Jalutuskäigu lõppedes suundusime Edelweissi sööma, et Dannyle meie lemmiksöögikohta näidata. Sealne krevetipasta on endiselt imemaitsev!

Esmaspäeva, 30.03, tervitas meid vihmasajuga. Seetõttu ei saanud me hommikul kuidagi vedama ja kodust välja. Pärastlõunal läksime siiski Kaubamajakasse ja Selverisse, kust naasime koju pelmeenidega. Danny ei olnud neid varem kunagi söönud, seega praadisin neid meile söögiks oma salajase nipi järgi, mille kunagi ammu B.-lt õppisin. Igatahes sain kiituse osaliseks! Et päeva mitte täielikult raisku lasta, läksime peale õhtusööki veel Mai randa jalutama ja linnuvaatlustorni uudistama. Vihma ja tuulega ei olnud see just kõige meeldivam, kuid mis parata, ma ei tahtnud teda kogu nädala toas ka hoida. ;)

Teisipäev, 31.03, hakkas loomulikult..üllatus..üllatus..vihmasajuga! Tõmbasin siis oma roosad liblikutega kummarid jalga ja õueretk võis alata. Alustasime geocaching'uga Pärnus. Mul oli kasutajanimi juba paar kuud olemas, kuid ühegi aarde leidmiseni ma senimaani ei jõudnud, Dannyl aga oli 99 leidu juba tagataskus. Ma pean ütlema, et see on ülimalt sõltuvusttekitav! Aardejaht tegi kõhud tühjaks ja nii suundusime Steffanisse, sest sealne pizza on ju see, mida lihtsalt peab maitsma! Peale kehakinnitust oli ka päike välja ilmunud ja jätkasime aaretejahti rannapargis kuni kell sai kuus, siis läksime O.-ga lauamänge mängima. Sel korral jõudsid lauale Constantinopolis ja Brugges. Südaöö paiku lõpetasime lauamängud, kuid aardejaht oli juba sõltuvust tekitanud, seega tegime mõned aardejahid ka öises Pärnus.

Kolmapäev, 01.04, algas taas vihmasajuga! Ei midagi uut, haah! Kolmapäeval võtsime suuna Vana-Vigalasse, et külastada metsavendade punkrit, mis oli hiljuti renoveeritud, teel olles jätkasime ka aardejahti ja otsisime üles need aarded, mis jäid lähedusse. Kõige rohkem pelgasin, et seal pole piisavalt viitu väljas ja punkri otsimine osutub keeruliseks..noh, et kuskil metsas ta on..eks siis hakkama aga astuma. Viidad olid ilusti olemas, kuid tee oli kohutav. Mul oli oma rohelisest noolest kohe täitsa kahju, sest roheline värv mattus taas pori alla. Siiski oli tee nii hull, et parkisime on 4km eemale. Kui auto juures kummikuid jalga panin peatus meie kõrval politseiauto. Mul oli selline reaktsioon, et eee..mida ma tegin? Politseinik tuli autos välja ja uuris, et kas me oleme kohalikud ja et kas me oleme näinud siin metsaveoautosid puitu välja vedamas? Ei olnud kumbagi näinud. Lõpuks juhatas ta meile suuna punkri poole ka kätte. Egas midagi, hakkasime aga vantsima, viimane kilomeeter oli täiesti porimülgas, nagu kõnniks põllul. Tänasin mõttes oma mõistust, et ma kummikud kaasa võtsin! Kuid punker oli kogu seda vaeva väärt! Kui auto juurde tagasi jõudsime hakkas taas vihma sadama...nagu tõeline inglise ilm! Edasi võtsime suuna minu maakodu poole tehes taas aardejahti, kuid sel korral jäid osad leidmata. Lõpuks jõudsime maale, kus Danny kohtus minu vanemate ja Jukuga. Juku võitis kohe ta südame! Kui lõunat sõime, siis ronis Juku talle sülle ja meie vahele ning suures hoos lõi oma käpa lauale ja otse moosikaussi, nii et moosi lendas igas ilmakaares ja koeral käpad kleepusid moosist, Grrrreeeiit sakksess! Õhtul tulime Pärnusse tagasi tehes taaskord aardejahti teepeale jäävate aarete juures...paduvihmas!

Neljapäeval, 02.04, ootas meid Tallinn. Terve tee muudkui sadas ja sadas. Minu geniaalne plaan auto Järve keskuse juurde parkida läks vett vedama, kui nägin, et seal tuleb parkimiskellaga parkida ja lubatud on ainult 2 tundi. Oh well, sõitsin siis veidike tagasi ja lõpuks jätsime auto Valdeku poe juurde. Minu plaan oli sõita bussiga kesklinna ja ümber istuda trammi peale, et sõita Koplisse, lasketiiru ja relvamuuseumisse. Risti peatuses avastasin, et sealt läheb buss nr 32 otse Koplisse, just sinna kuhu meil vaja. Tegime siis Järve keskuses aega parajaks, kuni bussini. Buss sõitis mõned peatused ja Hallivanameha peatuses jättis bussijuht ühe inimese ukse vahele ja seal tuli suur draama ja buss edasi ei sõitnud. Greit! Tuli ikka võtta kasutusele plaan B ja kesklinnast trammiga minna. See oli ekskursioon ka mulle endale, sest varem ei olnud ma Koplis niimoodi ringi seigelnud. Danny sai lasketiirus oma unistuse täita ja erinevatest haruldlastest relvadest lasta. Saksamaal nimelt ei ole lasketiirud lubatud. Seega mul oli väga hea meel, et see koht talle väga meeldis. Peale lasketiiru tulime balti jaama ja leidsime ühe aarde, kusjuures aardekarp oli kassiks tehtud, sest aarde teema oli kass. Tegime jalutuskäigu vanalinnas ja endiselt sadas ja sadas. Hüppasime läbi Solarise mängupoest ja läksime Maurusesse sööma. Peale seda võtsime suuna tagasi auto poole ja Pärnusse. Ma olin plaaninud küll Tallinna jaoks 2 päeva, kuid öömaja variant langes ära ja seega ei olnud muud võimalust, kui tagasi minna.

Reedel, 03.04, alustasime geocaching'uga Pärnumaal ja suundusime edasi Raplamaale. Meil oli plaanis tohutult palju aardeid avastada, kuid peagi selgus, et Danny oli oma taskulambi ära kaotanud ja pidime tagasi sõitma, et seda üles leida. Enne plaanisime läbi astuda minu sugulaste juurest, kellele pidin pühade puhul kodukanamune viima. Kiirest läbiastumisest sai 2,5 tunnine külaskäik, sest meid oodati juba kohvi ja koogiga. Danny oli siiralt üllatunud, et igale poole külla minnes ootab ees nii soe vastuvõtt. :) Kui lõpuks tema taskulambi üles leidsime hakkas juba õues pimenema ja otsustasime tulla tagasi Pärnusse, käisime toidupoes ja vaatasime telekast eestimaist "Piire ületades" ning hiljem veel filmi.

Laupäeval, 04.04, käisime poodides, et ta saaks enne lahkumist endale asju kaasa osta. Mina ei suutnud vastu panna ja soetasin endale 3D pusle Big Beniga. Käisime ka Pärnu muuseumis. Häbi tunnistada, et see oli mul esimene kord sinna sattuda. Kodus kokkasin meile lõuna ja siis asusin usinalt oma pusle kallale. Danny abistavate vihjetega sai lõpuks torn ilusti valmis, suisa led valgustusega ja puha. Peale seda tuli tal hakata asju pakkima ning veidike puhata enne pikka sõitu koju.

Tore on kui sulle tulevad külalised ja tore on neid lõbustada ja koos Eestimaad avastada. Üks väga väga väsitav, aga ülitore nädal oli. :)