My bucket list

Koostasin siin väikese nimekirja riikidest, mida tahan Euroopas külastada. Päris palju on tegelikult külastatud, aga ikka on riikide arv üsna suur, mis lahutab mind soovist külastada kõiki Euroopa riike. Samas mõni riik mind kohe üldse ei tõmba, et ehk siis tuleb need jätta kaugemasse tulevikku ehk mu maitsemeel muutub või leian ehk reisikaaslase, kes on mõnest sellisest riigist vaimustuses ja soostuna kaasa minema.

• Tšehhi, Praha - plajud on käinud, mina aga mitte. Nüüd, kus mul on Prahas pks tore sõber elamas, siis on andnud see veidi rohkem motivatsiooni.
•  Slovakkia, Bratislava - see on ju mugavalt Praha kõrval, oleks üpris lihtne teha üks round trip nii öelda ja kaks riiki ühe reisi ajal ära külastada
• Ungari, Budapest - see oleks kolmas, mis on kohe naaberriik ja sobiks nii hästi komplekti.

Järgmine kolmik oleks üksikud riigid, mida külastada:

• Portugal
• Iirimaa
• Island

Ja siis nimekiri kohtadest, kus ma olen käinud, aga kuhu tahaks tagasi:

• Belgia, Brügge
• Serbia, Novi Sad
• Kopenhaagen, Taani

Kui nüüd oleks mõeldav, teha üks tripp igas kuus, mil mul on töövaba periood, siis oleks elu ikka väga seiklusterohke ja aastaga peaks need sihtkohad külastatud olemas. Samas seab elu ette ootamatuseid ja liiga pikalt asju ette planeerida ei saa. Kuid challenge accepted? I think so. ;)

55 imelikku küsimust

Ma ei ole nüüd ikka väga kaua bloginud. Mõtlesin, et harjutaks siis kätt nende küsimuste vastamisega, et ehk saaks jälle kirjutamissoonele. Vähemalt suutsin ma lõpuni vastata, ilma et oleks vahepeal käega löönud ja bloggeri kinni pannud. :)



1. Kas Sa magad riidekapiuksed lahti või kinni?
Hmm, mul ei olegi magamistoas riidekappi, vaid kummut on. Riidekapil on mul liuguksed, aga siiski tundub veider, et keegi kapi uksi pidevalt pärani lahti hoiaks.
2. Kas Sa võtad hotellidest tasuta šampoone ja dušigeele koju kaasa?
Võtan küll, ühel korral olid need nt pakitud ilusasse pisikesse kosmeetikakotti, mida ma siiamaani vahest kasutan.
3. Kas Sa lõikad ajakirjadest välja kuponge, kuid ei kasuta neid kunagi?
Ei, ajakirjades on kupongid või?
4. Kas Sa oleksid rünnatud pigem karu või mesilaste poolt?
Mitte kummagi poolt.
5. Kas Sul on kortsud?
Naerukurrud on küll, kortse veel mitte. :)
6. Kas Sa naeratad alati piltidel?
Enamasti küll jah.
7. Kas Sa loed oma samme, kui Sa kõnnid?
Üldiselt mitte, vahest trepiastmeid loen. :D
8. Kas Sa oled metsas pissinud?
Ma arvan, et me kõik oleme.
9. Kas Sa oled tantsinud isegi siis, kui muusika ei mängi?
Jah, on ette tulnud. Kuigi ma pole eriline tantsulõvi.
10. Kas Sa närid oma pastakaid ja pliiatseid?
Kooliajal ikka sai näritud. :P
11. Mis suuruses voodi Sul on?
120x200. Mulle on pigem oluline, et tekk oleks suur, et saaks end mõnusasti selle sisse mässida, seega tekk on mul 200x220 hoopis. :P
12. Mis on Sinu selle nädala lemmiklaul?
Silent Vincent - Like the clouds above. Kuulsin seda lugu viimasel ajal tihti raadiost ja eile siis otsisin üles, et mis lugu on ja üllatusin, et see on eesti lugu ja suisa veel oma kodulinnast.
13. Kas Sinu arust on okei, kui mehed kannavad roosat?
On ikka.
14. Kas Sa vaatad ikka veel multikaid?
Ikka veel. Viimati vaatasime D.-ga netflixist ühte multikat, kus koer suri ära ja ma lihtsalt nutsin ja nutsin.D püüdis mind igati lohutada ja mina mõtlesin, et great, nüüd jätan endast mulje kui suurest pillijast. :D
15. Mida Sa õhtusöögi kõrvale jood?
Kohvi või vett/mahla
16. Mis kastme sisse pistad kananagitsaid?
maitserohelisega dipikastmesse
17. Mis on Sinu lemmiksöök?
Kiievi kotlett maitseb mulle väga ehk siis erinevad kanalihatoidud, steffani krevetiroog ka kindlasti ja siis vaarikad on viimase aja suur lemmik.
18. Mis filmi võiksid Sa lõpmatuseni vaadata?
Mul ei olegi sellist filmi, seriaale on aga küll.
19. Millal viimati kirjutasid Sa kellegile kirja paberil?
Nii kaks nädalat tagasi, Erikale Kanadasse.
20. Kas Sa oskad autol õli vahetada?
Saan hakkama küll jah.
21. Oled Sa kunagi saanud kiiruse ületamise eest trahvi?
Ei ole :P
22. Mis on Sinu lemmik võileib?
Võileib lihalõigu, keedetud peedi, majoneesi ja rohelise sibulaga.
23. Millal Sa tavaliselt magama lähed?
Vahemikus 22-01, oleneb kas on tööaeg või mitte.
24. Kas Sa oled laisk?
Vahest ikka :D
25. Kui Sa olid laps, siis kelleks Sa end Kadri- ja Mardipäeval riietusid? (originaal Halloweenil)Võimalikult hirmuäratavaks tegelaseks.
26. Kui paljusid keeli Sa rääkida oskad?
Kolme; Eesti, Inglise, Saksa.
27. Kas Sa tellid mõnda ajakirja?
Endale mitte, emale tellin Tiiut
28. Kas Sa vaatad seebioopereid?
Eesti omadest jälgin pilvede all seriaali.
29. Kas Sa kardad kõrgust?
Jah.
30. Kas Sa laulad autos?
Jaa, ma naudin seda väga, eriti kui sõidan üksinda.
31. Kas Sa laulad duši all?
Vahest.
32. Kas Sa tantsid autos?
Hmm, kas ülakehaga tantsuliigutuste tegemine läheb arvesse? kui jah, siis on ette tulnud. :P
33. Viimati tegid autoportree fotograafi juures?
Hmm, see oli vist siis, kui ülikool sai lõpetatud...et siis 5 aastat tagasi?!
34. Kas Sa arvad, et muusikalid on imalad?
Ma ei ole nende suur austaja, kuigi mõnda olen vaatama sattunud.
35. Kas jõulud on stressirohked?
Ei, eelmisel aastal olin ma nt tööl hoopis.
36. Lemmik kook?
Napoleon, kohupiimakook
37. Kas Sa usud vaimudesse?
Ee..eriti mitte.
38. Kas Sul on olnud kunagi deja vu tunnet?
On küll.
39. Kas Sa võtad igapäevaselt vitamiine?
Hetkel küll, magneesiumi ja b vitamiini.
40. Prisma, Selver või Rimi?
Selver või siis sageli on meie kodupood Konsum hoopis.
41. Nike või Adidas?
Mul on Nike seljakott.
42. Cheetos või Lays?
Cheetos.
43. Metspähklid või päevalilleseemned?
Pähklid, pähklid, pähklid!
44. Oled kunagi võtnud tantsukursuseid?
Ei, aga just mõtlesin, et valss oleks vaja selgeks õppida.
45. Kas Sa saad oma keele torusse panna?
Saan küll.
46. Oled Sa kunagi nutnud, kuna olid väga õnnelik?
.Jah, siis kui D. ütles mulle esimest korda, et Ta armastab mind ja siis kui Ta mulle sõrmuse kinkis.
47. Kuum või külm tee?
Külm tee, või äärmisel juhul piparmünditee.
48. Tee või kohv?
Kohv, kindlasti kohv!!!
49. Mis on Sinu lemmik värv?
Roheline, helelilla või sinine.
50. Kas Sa saad hinge kinni hoida ilma, et hoiaksid nina kinni?
Jah.
51. Kas Sa oskad hästi ujuda?
Ei.
52. Oled kunagi võistlust võitnud?
Oma teada mitte.
53. Kummad on paremad, kas mustad või rohelised oliivid?
Mitte kumbki. :P
54. Kas Sa vingud nii kaua kuni saad oma tahtmise?
Üldiselt mitte.
55. Kas Sa oled kannatlik?
Ma püüan olla kannatlik, kuigi vahel tahan kõike ja kohe. :P

Tark raamat

Ühel ööl sattusime T.-ga macdonalsisse südaöist einet ostma. Kuna T.-l olid erinevad sooduskupongid, siis võtsime lisaks einele ka jäätist, mille sooduskupongi nimeks oli "armunutele".

Jäätist maiustades küsis T. minult ootamatult, et egas ma juba armunud ei ole. Hakkasin suure häälega naerma ja T. haaras riiulilt oma targa raamatu ja küsis valju häälega: "Kas E. (mina) armub homme?" ja avas raamatu suvalises kohas. Vastus oli: laugh about it!

T. ei jätnud jonni ja küsis raamatult uuesti: "Kas E. armub nädalavahetusel?" ja raamat vastas: ofcourse! Seda, millisel nädalavahetusel see juhtuma peaks, jättis raamat enda teada.:D

Meil on T.-ga alati nii, et koos olles kogu aeg juhtub midagi ja on lõbus. Eriti tore oligi nüüd, sest ma ei olnud teda tükk aega näinud. Ütlemata tore oli veel oma tavalise joogi kõrvale öösel kell kaks lauamängudega alustada, hoolimata sellest, et T.-l oli järgmine päev tööpäev ja minul tuli hommikul teise Eesti otsa vurada. Sellised hetked teevad õnnelikuks ja jäävad kauaks meelde. :)

You are going to be a wonderful wife...

Vahel tundub kõik lausa uskumatu - küsi ja sulle antakse. Lihtsalt praegusel hetkel loksub kõik kuidagi iseenesest paika just täpselt nii nagu ma seda soovinud olen.

Või siis lihtsalt on nii, et kui ma midagi väga tahan, siis ma selle ka saan.

Ja õhus on...hmmm...elektrit? Armastust? No midagi igatahes on, sest nii palju on muutumas, kuid ma ei julge sellest veel rääkida, kardan liiga ennatlik olla. Eks tulevik näitab. :) Kuid jah, ühel hommikul ta ütles, you're gonna make a wonderful wife... Sellised ütlused võtavad ikka sõnatuks küll...

Uudistest veel niipalju, et viimased paar päeva olen olnud lapsehoidjaks ühele 6 aastasele tüdrukutirtsule, kes on mind osavalt ümber sõrme keeranud, egas ma muidu poleks veetnud 2 päeva talle mänguhiirt meisterdades. :P

Lisaks võtan sel aastal osa BBG Secret Santa loosist ja nii saabub mulle salajaselt üks lauamäng, mis on minu wishlistis. Loomulikult saan ise olla ka Santa kellegile, kes elab Lätis. Lootisn vähe kaugemat sihtriiki, kuid juba olen natukene mängushoppinguga tegelenud, sest kasutan ära oma UKs viibimist, siin on palju rohkem valikut ja odavam  kah. Ootan juba põnevusega, et millal minu kingitus kohale jõuab. ;)

I am still alive...

Ma olen nüüd pikka aega vaikne olnud. Laisk blogard olen ma küll, kuid ilmselgelt on muu elu piisavalt kiire, et blogima eriti ei jõua. Tuleb tunnistada, et vahepeal oli mul ka mingisugune blokk ees, ju ma siis ei soovi ikkagi oma elu kõiki detaile nii avalikult jagada. Alates juunist on mu elu peamiseks osaks olnud töö või reisimine ning tööst rääkimine võib tegelikult palju kahju tuua, seega ma seda avalikult enam rääkima ei hakka. Niipaljukest võin öelda, et olen kohanud uskumatult toredaid inimesi ning võin julgelt öelda, et viimased paar kuud on mu elu täielikult muutnud.

Kuid aitab tööjuttudest. Lugedes täna meie eesti õhu tegevuse lõppemisest tuli kiidagi nukrus peale. Olen viimasel paaril korral nende teenuseid kasutanud ja üldjoontes oli kõik hea. See pani mind aga mõtlema, kui palju ma olen sel aastal lennanud ja reisimud. Lendamisest on saamas juba selline tavaline tegevus, mis ei paku enam nii palju ootusärevust, kui varem.

Jaanuaris lendasin: Tallinn-Helsinki-Hamburg-London-Riia

Juunis: Tallinn-Helsinki-Manchester

Juulis: London-Amsterdam-Tallinn

August: Tallinn-Kopenhaagen-Birmingham

September: London-Dubai

Oktoober: Dubai-London-Kopenhaagen-Tallinn ja Tallinn-Helsinki-London

Huuh, ja kui hästi läheb, siis kuulub detsembri reisiplaanidesse Viin ja Pariis, ehk siis oleks taas sammuke lähemal minu unistusele külastada kõiki euroopa riike.

Ühesõnaga on viimane poolaasta toonud mulle palju reisimist - tegevust, mida ma armastan. Ma olen pidanud selle nimel palju ohverdama, kuid no regrets!

Lennupiletite broneerimine

Kuna lõpuks sai mu töögraafik selgeks ja mu lubatud 3,5 nädalane puhkus terendas silme ees, siis oli viimane aeg endale lennupiletid broneerida, et tulla koju. Igatsus oma koera järgi oli juba talumatult suureks muutunud. Lisaks oli veel just palgapäev olnud. Maruhea ikka, kui palgapäev on igal kolmapäeval, mitte vaid korra kuus.:)

Tegin siis kõva eeltööd ja lõpuks suutsin leida enam-vähem talutava hinnaga piletid Londonist Tallinna ümberistumisega Brüsselis. Broneerisin need ära ja mõtlesin juba kergendusega, et küll on hea, piletid olemas. Järgmisel hommikul avastasin postkastist kirja, et mu krediitkaardi makse ei läinud läbi. Proovisin uuesti lennupiletite eest maksta, kuid ka siis makse ebaõnnestus. Sattusin juba kergelt paanikasse, sest mul oli ju neid pileteid vaja ja mis tähendab, et mu kaart ei toimi!

Egas midagi, helistasin siis panka. Peale oma 10 minutilist ootamist sain lõpuks liinile. Selgus, et pank oli mu kaardi kinni pannud, sest nende arvates oli kahtlus, et tegu on kaardipettusega, sest lennupiletite ostmine ei ole mul ju kombeks. Oh well..

Pidin vastama üsna mitmele küsimusele ja tõestama, et see olen ikka mina ja et ma tõesti tahtsin lennupileteid osta. Peale pooletunnist kõnet sain lõpuks oma kaardi taas avatud.

Selle aja peale olin leidnud juba Estonian Airi kaudu odavamad piletid. Seega tühistasin oma esimese broneeringu ja ostsin piletid EA kodulehelt ning sain lennu koju läbi Amsterdami. Lisaks jõudis too lend ka 20 minutit varem Tallinna kui Brüsseli oma.

Kui oma pangakonto väljavõtet vaatasin, selgus, et esimene firma oli ka minu kontolt 49 naela näpistanud, kuigi ma lõpuks ju neilt kokkuvõttes midagi ei ostnud. Asusin siis nendega kirjavahetusse, et nad mulle mu raha tagastaksid. Lubasid tagasimakse teha 2-3 tööpäeva jooksul. Ma ei ole nüüd kontrollinud, aga loodan, et see raha on nüüdseks juba minu arvel tagasi.

Lõhnatest

Kai siin tegi lõhnatesti ja julgustas teisi ka proovima. Tegin siis ära ja tuleb öelda, et on väga minulik. Tulemus siis selline: 

HUBANE KOHVILÕHN

Sa oled mõnus hubane hommikune kohviaroom. Tead ju küll, kui mõnus see lõhn vahel on. Sa oled sentimentaalne ja südamlik inimene. Sulle meeldib naturaalsus ja maalähedus. Armastad oma perekonda ja kodu ning naudid perega koosolemist. Sulle meeldib stabiilne ja turvaline elu. Ka sõbrad on sulle tähtsad, kuid sa ei karda neile öelda EI, kui eelistad vahel sõpradele hoopis rahulikku kodusolemist koos perega.

Kohvri (eba)õnn

Kuna mul on siin olnud päris palju ringisõitmist ja kolimist, siis peab kogu mu elu mahtuma ühte kohvrisse ja natukene ka käekotti. Eelmisel suvel ostsin endale jyskist 35 euroraha eest suurema kohvri- musta värvi, millel on hallid ja valged lilled peal. See tegi minuga truult kaasa reisi Berliini ja jaanuaris UKsse. Seegi kord pakkisin kogu oma elu sinnasamusesse kohvrisse. Kuid siin otsustas mu kohver, et tema väsib nüüd ära. Kohver iseenesest oli täiesti terve, lihtsalt sang, millest kohvrit vedada läks katki.. Seega oli mul kibekiiresti uut kohvrit vaja, sest juba järgmisel päeval oli mul vaja taas reisima asuda.

Võtsin siis suuna Portsmouthi kaubanduskeskuste poole. Esimeses suuremas ei õnnestunud mul mitte ühtegi poodi leida, kus oleks kohvreid müüdud. Lõpuks jõudsin omadega kesklinna peamisele ostutänavale. Küsisin ühe naisterahva käest abi ja ta juhatas mind kohvripoodi.

Olin läinud kindla plaaniga osta endale roheline kohver, millel on neli ratast, et oleks lihtsam manööverdada. Nojah, mu uuel kohvril on küll neli ratast, kuid ta on ilus ja punane. Rohelist lihtsalt ei olnud ning ega mul ei olnud väga aega ka teisi poode otsida, ostsin lihtsalt esimese sobiva kohvri ära. 

Kuid mitte see ei olnud peamine, millest tahtsin kirjutada. Siin on üsna tavaline, et poemüüjad on meesterahvad, nii ka selles poes. Ta alustas minuga vestlust ja uuris minult, et kust ma pärit olen. Kuulnud, et Eestist, siis pakkus ta, et Eesti asub Kreeka lähedal ja on kindlasti kuum maa. Pidin talle sellega pettumuse valmistama. :D Siis tahtis ta mu nime teada ja uuris, et kas olen tööl ka nädalavahetusteti ja kutsus välja kohvile. Lisaks tegi kohvrile ka allahindluse. Vot siis, minu veidrate inimeste ligitõmbamise aura on taas tööle hakanud, samas omamoodi tore oli ka. :)

S.

Mõned päevad peale UKsse saabumist tutvusin ma S.-iga. Me vestlesime päris paljudel teemadel ja see oli hea ja tore. Kuidas nüüd öelda, ma tundsin, et mul on temaga hea suhelda ja palju ühist.

Ühel hetkel, kui ma olin Wolverhamptonis ja ma olin just kuulnud kodust halbu uudiseid ja ma olin endast väljas, siis ta tahtis sõita minu juurde, lihtsalt, et ma ei peaks olema üksinda. Ma keelasin tal tulla, sest see oleks olnud tohutult pikk sõit ja ma ei tahtnud, et ta selle ainuüksi minu pärast ette võtaks. Me leppisime kokku, et kohtume siis, kui olen talle lähemale kolinud.

Aeg möödus ja ma elasin talle lähemal, kuid olin tööga liialt hõivatud, mul ei olnud ühtegi vaba päeva kahe nädala jooksul ja siis mul oli ühtäkki vaba nädalavahetus. Tegime plaani, et ma sõidan talle lähemale ja et kohtume poolel teel ning teeme päevatripi mere ääärde. Ma ootasin seda väga, kuid kui olin juba valmis sõitma hakkama, tühistas S. plaanid, sest pidi tööle minema. Needless to say, that I was so disappointed... ma isegi ei rääkinud temaga paar päeva. Ma tean, et see polnud tema süü, aga kurvaks tegi see mind ikka.

Siis ma läksin Portsmouthi ja jäin haigeks ja olin 38 kraadise palavikuga kodutu. Igatepidi oli kräpp ja halb olla ning ainuke, mis ma tahtsin, oli rahu ja vaikus...ja koju oma koera juurde tahtsin... Ning siis ta tuli, sõitis mitu tundi autoga, et minu juurde tulla. Tuli ja kallistas mind, võttis mind oma embusesse ja lappis mu tükkidest taas terveks. Me ei teinudki eriti midagi muud, kui lebasime voodil, ta hoidis mind kaisus ja me rääkisime. Tundide viisi... See oli niiiiiii hea tunne!

Kui ta ära läks, siis saatsin ta autoni ja ta kallistas mind kõvasti-kõvasti, vaatas mulle otsa ja suudles mind! Not just a kiss on the cheek or smth,, but a real kiss! Nüüd ma siin siis olen, veidike segaduses, et mida see nüüd pidi tähendama või mida võiks see tulevikus tähendada, kuid eks aeg näitab, eks?

Roppkallis internet

Taaskord olen ma vaikne olnud. Mitte, et mul poleks, millest kirjutada. Teemasid on enam, kui küllalt, kuid kuna ma kolisin laupäeval uude kohta ja nagu kohapeal selgus, siis ei ole siin internetti. Ainuke võimalus internetimaailma saada oli imepisikesteks hetkedeks sisse lülitada oma mobiilne internet, lihtsalt, et saaks kiiresti teateid ja e-kirju kontrollida. Pikemalt polnud lihtsalt võimalik, kui ma end just ogaraks maksta ei taha.

Otsustasin, et pean endale siin ikka oma internetilahenduse leidma, et tulevikus oleks alati võimalus olemas. Mobiilne internetipulga internet tundus kõige parem lahendus. Kuna mul on netipulk olemas, siis läksin teisipäeval koos oma UK mum'iga poodidesse ja ostsin endale data sim-i. Olgu öeldud, et 5GB datat maksis 28 naela ehk siis nii umbes 40 eurot. Eestis maksan oma 13GB data eest tühised 9 eurot kuus...

Olin juba ette õnnelik, et nüüd on mul internet, et saan koju skypeida ja saan ära broneerida oma lennupiletid. Võin etteruttavalt öelda, et mu õnn oli üürike. Koju jõudes ja proovima hakates internet ei toiminud, Literally, I wanted to scream! Muud ei jäänud üle, kui tuli homseni oodata ja poodi tagasi minna. Proovisid nemadki ja leidsid, et minu netipulk on oma aja ära elanud. Soetasin siis uue netipulga, mis on nüüd nii uhke, et on suisa 4G võrgus ja wifi ruuter ka, seega saan sama netti ka oma telefoni ja 9 teist seadet ühendada, kui peaks soovi olema. Kaasa sain ka autoadapteri, et internetti autos kasutada. Pole just loogiline sõidu ajal internetti kasutada, aga oh well, see adapter töötab ka laadijana väga edukalt.

Mulle sattus klienditeenidajaks üks tore noormees, kes ostis mu eilse 5gb data kaardi tagasi ja tegi lisaks mu netipulgale allahindluse ja seega sain pulga ja 5gb datat 50 naela eest. Midagi pole teha, internet on siin kallis lõbu. Samas puudub mul kuumaks ja maksan vaid selle eest, mida kasutan ja saan igal ajahetkel krediiti juurde laadida, seega polegi kõige halvem variant,

Kuid mis kõige tähtsam, mul on nüüd taas internet! Ma saan muu maailmaga suhelda ja ma ei ole enam oma üksildases maailmas. Ja no muidugi ma saan teha vajalikke asju, nagu nt. lennupiletite broneerimine jms.

Me happy right now! :)

L. ja Portsmouth

Pühapäeva õhtu viis mind taas Portsmouthi, kus olin aega veetnud ka Jaanuaris. Oli hea ja kodune tunne sinna taas jõuda, see oleks nagu home away from home, ehk ainuke koht UKs, kus ma olen juba varem olnud. Lisaks ootas mind seal ees paar sõbralikku nägu.

Astusin siis rongist maha ja kirjutasin L.-ile, et olen kohal.Ootasin veidi rongijaamas ja sealt ta tuligi. Ma arvan, et ma pole ammu nii õnnelik olnud, kui L.-i nähes.Ma teadsin juba sinna sõites, et see saab olema ohtlik tee, et ühel hetkel saan ma rämedalt haiget, kuid, kui see tõmme on nii suur, siis ei saa teisiti.

Pakkusin küll L.-ile välja, et võin seekord ise kokata, kuid ta ei lasknud mul seda teha, seega sel ajal, kui mina mõnusalt kuuma dušši võtsin valmistas tema meile õhtusöögi. Seejärel panime mängime ühe suvalise seriaali, milleks osutus Witches on the east end ja mõnnasime söögi ja kaisutamisega diivanil. Seriaal iseenesest oli selline keskpärane nõiasari, kangesti meenutas võluväge ja no kõik tegevused olid nii etteaimatavad, aga selliseks õhtuseks meelelahutuseks sobis see küll.

Esmaspäeval tegime L.-iga pika jalutuskäigu mere ääres ja mööda rannajoont kuni sadamani, kokku oma 3 tundi. Nii mõnus oli tuttavaid paiku näha ja taas mere ääres olla. Mina, kes ma olen harjunud alati olema mere lähedal, siis mulle olisee viimased 3 nädalat keset maismaad väike eneseületus. Seega tõmbasin aga kopsud mereõhku täis ja nautisin täiel rinnal. Õhtul nautisime taas sama seriaali ja teineteise seltskonda. Tundsin, kuidas viimase kolme nädala pinged lihtsalt haihtusid. :)

*Ja ma sain mis tahtsin kartsin, oi oi kui katkine tunne on hetkel sees! :(

Minipuhkus Bathis

Tegelikult olid mul laupäevaks hoopis teised plaanid. Mu UK mum pidi mind keskpäeval peale korjama ja rongijaama viima ning ma pidin sõitma Exeteri, et seal S.-iga kohtuda ja Sidmouthi päevatripp teha.  10 minutit enne keskpäeva ütleb S. mulle, et teda kutsuti ootamatult tööle ja et ta peab meie plaanid tühistama. Ma olin nagu wtf. See tähendab, et 10 minuti pärast olen ma kodutu ja mul reaalselt pole kuskil ööbida. Ütlesin, et võin ikka sinna sõita ja oodata, kuni tal töö lõppeb. Kuid talle see ei sobinud, ta ei tahtnud, et ma peaksin ootama. No fine, minust saab kodutu.

Kuid mu UK mum ei lasknud sel juhtuda. Ta sebis mulle Bathi kesklinna holiday flati täiesti ilma tasuta. Asukoht oli lihtsalt super, muidugi oma kohvri kolmandale korrusele tassimine mööda keerdtreppi nii suurepärane ei olnud, aga tugevad Eesti naised saavad ikka hakkama.

Jalutasin siis mööda imelist Bathi, sattusin Brasiilia karnevalile, nägin toredaid kostüüme, n

autisin ilma, mugisin maasikaid...no mida elult veel tahta eksole :)

Õhtul tõmbasin end diivanil teki all kerra ja vaatasin Friends'i, täiuslik minipuhkus!

Pühapäeval lubasin endale veidi ostlemist ja mõnulesin veel pärastlõunal. Õhtul sättisin end vihmasajus rongijaama ja võtsin suuna Portsmouthi poole, kus mind ootas L.

Esimene töö

Peale nädalast koolitust Telfordis kolisime ümber Wolverhamptonisse. Sain seal nädalajagu hotellis mõnuleda ja töö algust oodata. See oli üks küllaltki üksildane nädal, sest teised mu kolleegid lahkusid üksjärel oma töökohtadele, vaid minul tuli reedeni oodata. Wolverhampton on oma suuruselt 12-nes linn UKs, kuid minu mällu jääb ta ühe kõige koledama linnana, kus ma siiamaani UKs olnud olen. Lihtsalt polnud seal mitte midagi ja reedeks olin ma ikka ütlemata tüdinud.

26.06 võtsin ette kolmetunnise rongisõidu oma esimesele töökohale. Minu esimeseks kliendiks oli tore vanadaam, kes elas ühes pisikeses külas koolimaja kõrval koos oma kassiga, kelle nimi on Frank. Loomasõbrana leidsin kassiga kiiresti ühise keele.Vanadaami poeg oli ka väga tore ja abivalmis. Esimesel tööpäeval tutvustas ta mulle ka inglise toite ja siidrit - siider oli küll väga hea. Esimesed paar päeva elasin täitsa ilma internetita ja peale seda internet tuli ja läks nii nagu jumal juhatas.Üldiselt kippus ta siis olemas olema, kui mul oli tööd ja kui mul oli mahti arvuti avada, siis leidis internet oleva sobiliku hetke minema jalutamiseks.

Töö oli raske ja väljakutseid esitav, kuid ma sain hakkama. Ma ei saa detailidesse laskuda, sest see oleks privaatsuse rikkumine. Kuid niipalju võin öelda, et esimesel nädalal sain kiirabi kutsuda ja parameedikutega jahmerdada, mitu ööd magamata üleval olla..nutta ja naerda...

Kohtusin seal nii palju heade ja toredate inimestega, kõik olid nii sõbralikud ja abivalmid.Üks minu kliendi sõbranna oli eriti abivalmis. Ta viis mind vabadel päevadel Bathi ja endale külla, et saaksin puhata. Ühtlasi on ta mulle UKs ema eest ja palub mul end emaks kutsuda. See on kohe kuidagi eriliselt hea ja soe tunne, kui sul on siin kaugel keegi, kes sinust hoolib. :)

Kahjuks halvenes minu kliendi tervislik seisund ja ta viidi haiglasse, seega lõppes minu töö seal. Kuna mul oli vabade päevade saamiseni jäänud veel paar päeva, siis elasin senikaua oma kliendi majas ja hoolitsesin tema kassi eest. Käisin ka teda haiglas vaatamas. Rääkisime juttu ja siis ta ühel hetkel vaatas mulle otsa ja ütles: Ma igatsesin Sind. ...Vot siis ma sain oma proofi, et mu töö ei ole tehtud asjata, et see, mida ma teen, loeb.

Täpselt kaks nädalat hiljem pakkisin oma kohvrid, tegin Frankile viimased paid ja astusin vastu oma vabadele päevadele ja uutele seiklustele!

Ausalt, laisk blogard!

Üleüldiselt olen ma Kai poolt antud tiitlit väärt, sest minu viimasest postitusest on möödas täpselt üks kuu. Ometi on juhtunud nii nii palju ja elu on olnud põnevust täis. Ma olen siiani UK-s ja kui kõik läheb plaanipäraselt, siis tulen paariks nädalaks Eestisse 01.08.

Ma mõtlesin pikalt, kuidas kõige paremini järje peale saada ja leidsin, et olulisemad teemad vajavad ikkagi pikemat postitust, seega tuleb iga suurem teema eraldi postitusena. See on siin lihtsalt selline pisike vahekommentaar või nii. Täna on mul viimane töövaba õhtu, tegin endale just mõnusa suure kruusi kohvi ja plaanin kõik olulisemad asjad kirja panna. Siis ei saa Kai enam öelda, et postitusi on vähe!

Pangakonto avamine UK moodi

Hommikul sain teada, et mulle on broneeritud täna kella 14-ks pangas aeg, et saaksin avada endale pangakoto. Sain vastavad kirjad kaasa, sest ilma elukohata pangas kontot avada ei saa.

Jama algas juba takso tellimisega, mis pidi kohal olema 13.30, kuid, mida pole, seda pole. Hakkasin juba firmasse helistama, kui takso lõpuks saabus. Sõitsime siis kesklinna, sest pank pidi olema suures kaubanduskeskuses. Paberite peal oli kirjas, et millisesse panka me peame minema. Väikese seikluse järel leidsime nimetatud panga, kust tuli vastuseks, et mulle pole mingit aega broneeritud.Olin juba üsna nõutu, et mismõttes ei ole, et oli ju kokku lepitud. Kui pangatöötaja mu kirja vaatas, siis ütles, et olen valel aadressil, et pean minema teisel aadressil asuvasse panka.

Nõndaks, kell oli selle aja peale juba kaks läbi ja mina kohtumisele hiljaks jäänud. Oh well. Tormasin siis läbi kaubanduskeskuse ja lõpuks isegi raatsisin raisata oma mobiilset interneti, et google mapsi abi saada. Sellega jõudsin õigele aadressile, kuid seal asus hoopis teise nimega pank, kui mul kirjas oli. Läksin sisse uurima ning selgus tõsiasi, et inimene, kes mulle kirja kaasa pani, oli teinud vea. Panga nimi oli vale, aga aadress õige. Pank muidugi seda kirja ei aksepteerinud. Ütlesid, et kui jõuan enne kella 16 tagasi, siis saan täna veel konto avatud. Silkasin siis kaubandusekeskusest välja ja võtsin esimese takso tagasi, hinnas polnud erilist vahet, sest kõik makstakse mulle enivei tagasi.

Peale väikest sekeldust sain parandatud kirja kaasa ja ütluse, et takso on tellitud, saad kohe tagasi panka minna. Ootan ja ootan...20 minutit, taksot ei tule. Helistan ise taksofirmasse ja tuleb välja, et keegi ei ole mulle seda bookinud. No greit, tellisin siis ise endale uue.

Lõpuks sain panka tagasi ja konto avatud. Aega kulus..hmm, kõigest 3 tundi! :D

Kuidas ma UKs elektrita jäin

Sõitsin mina siis pühapäeval Inglismaale, võttes ette retke, mis algas öösel kell 3 Tallinna poole startimisega. Tavaks saanud finnairiga lendasin seekord Tallinn-Helsinki-Manchester. Sealt seiklesin kolme rongiga Marsuudil Manchester airport- Manchester Piccadilly- Wolverhampton- Telford central. Telfordis seiklesin tunnikese jalgsi otsides hotelli, millest ma mitu korda mööda käisin, sest see poleks ju mina, kui ma esimese korraga kõik kohe üles leiaks :D

Hotelli jõudes vajusin kohe oma tuppa päevatudule. Peale kella 18 läksin õhtusöögile ja siis avastasin, et mul oleks vaja laadide telefoni ja läpakat, kuid oh üllatust, siin on ju teistsugused seinakontaktid. Kusjuures enne päevatudu õnnestus mul kuidagi telefoni laadija seina saada, kuid suures unesegaduses tõmbasin selle välja ja pärast tagasi enam ei saanud.

Käisin siis hotelli retseptsioonist küsimas, et äkki neil on adapterit. Ei olnud, kõik olevat välja laenutaud. Võttis juba päris nutuseks, sest mu telefoni aku oli tühjenemas ja see oli ainuke vahend äratuskellaks. Hotellitoas tagasi olles tulin geniaalsele mõttele, et laen telefoni läpaka kaudu, kuniks läpaka aku ära sureb. See andis mulle nii palju, et hommikul vähemalt äratus toimis veel.

Esmaspäeval plaanisin peale koolitust poodi minna ja endale adapteri osta, sest nagunii on mul seda vaja. Sain hotelli administraatorilt ka juhised, millistesse poodidesse minna. Sättisingi oma sammud Wilkosse, kuid tulemusteta. Neil oli see toode otsas. Läksin siis asdasse, kus samuti ei olnud. Seejärel tahtsin võtta suuna mõnda elektroonikapoodi, kuid oh üllatust, need on õhtul kella kuuest alates suletud. Niisiis ei saanud ma adapterit, mu läpakas oli surnud ja telefoni akut oli järgi vähem kui 20%.

Lõpuks tuli kasuks koolitusel sobitatud tutvus ühe teise Eestist pärit naisterahvaga. Ta laenas mulle oma läpaka laadijat, nii sain läpaka kaudu mõlemad laetud. Täna õnnestus ka lõpuks kauaoodatud adapter argos'e poest soetada. Ma olen nüüd päästetud!

Nüüd on aga tuduaeg. Lõpetuseks pilt minu hotellitoast, imemõnus voodi on!

Suvi algas Saaremaal

Esmaspäeva varahommikul pakkisin asjad ja korjasin kesklinnas peale S.- ja M.-i ja tee Saaremaale võis alata. Tee Virtsu sadamani on mu igapäevane sõidutee, kui sõidan Pärnu ja maakodu vahelt, seega ei olnud see mulle midagi uut. Veidi enne Virtsut tegime Hiiekivi juures peatuse, sest see kivi on ikka suur ja mürakas, legendi järgi olevat seal omal ajal külapeo ajal 25 paari korraga kivi otsas tantsu vihtunud. Vot siis!

Virtsu sadamas oli mul kerge ärevus sees, sest minu viimasest Saaremaal käigust on 11 aastat möödas ja päris esimest korda sõitsin ma sinna oma autoga! Praamile minek ja tulek sujus õnneks ludinal ja praamil olin küll alumisel tekil, kuid siiski kõige esimene auto. Lisaks paigutas meid laeva superkena noormees!

Muhus võtsime kõigepealt suuna Üügu Pangale. Kohe alustuseks saime teeremondiga tee, niipalju kasu siis minu autopesust oligi... Üüügu pangalt liikusime edasi Liivale ja peale seda Väikse-Väina tammile (see oli S.-ile ja M.-ile esmakordne kogemus) ning  sealt suundusime Orissaarde. Tühi kõht andis juba tunda ja nii oli meie esimeseks mõtteks leida üks söögikoht. Läksime sadama kõrtsi, kuid kalaroogadega oli seal kitsas. Üleüldse oli kitsas ja pidevalt olid kõik lauad rahvast täis ja mingil hetkel istusid ka täiesti võõrad meie lauda sööma. Toit oli ka selline keskpärane, seega teist korda sinna tagasi ei läheks...

Peale lõunasööki tegime staadionil mõned spordiharjutused ja ühtlasi vaatasime üle ka Euroopa aasta puu 2015 - Orissaare tamme, mis asub keset jalgpalliväljakut,

Orissaarest võtsime suuna Koigi raba matkarajale. Mida me ei osanud karta oli metsik kogus sääski. Tibutas ka veidi vihma, kuid siiski käisime pool matkarajast läbi, et jõuda vaatetorni. M.-i suur soov oli rappa jõuda, sest S. oli talle Eesti matkaradasid piisavalt palju tutvustanud ja tal oli suur huvi neid ise järgi proovida.

Koigi rabast võtsime suuna Kaali meteoriidikraatri juurde. Seal tegime poe- ja suveniiriostu pausi ka. Sealt lahkudes hakkas ikka täie mõnuga vihma sadama. Tahtsime minna vaatama Angla tuulikuid, kuid kohale jõudes selgus, et seal on sissepääsuks piletit vaja ning 3.50.- tundus meile natuke liiga kallis. Egas midagi, taas autosse ja sõitsime Panga pangale. Sealt leidsime suure külakiige ning M. sai oma esimese külakiigel kiikumise kogemuse.

Seal tõdesime ka, et kell on juba päris palju ja peame kiirustama, kui tahame endale õhtuks poest süüa ka osta. Võtsime suuna Mustjala poole, kuid jõudsime poe ette 2 minutit peale selle sulgemist. Bad luck I guess. Siin ei aidanud muud, kui auto ninaots Kihelkonna poole ja lootma, et seal on veel pood avatud - oligi! Ostsime õhtuks grillikraami ära ja suundusime RMK telkimisala otsima. Olin eelnevalt välja valinud Abula telkimisala. Sinna tuli oma 2-3km kolistada kitsal metsateel, kui see kõik oli seda väärt - me olime seal täiesti ihuüksi. Telkimisala oli oma 30 meetrit mererannast, oli olemas wc, piknikulaud, puud ja lõkkekoht. Lõkke ääres istudes avanes imeline vaade merele ja päikeseloojangule, mida veel elult tahta eksole?!

Väikeste viperustega sai telk üles ja tuli lõkkekohta. Ühtlasi oli S. kaasa haaranud suupilli, seega oli meil ehtne lõkkeõhtu koos lauluga.

Järgmine päev algas mõnusa päikesepaiste ja hommikusöögiga lõkke ääres. Siis algas rituaal paki-asjad-kokku-ja-mahuta-need-kõik-autosse. Kui sellega valmis olime, siis sai esimeseks peatuspaigaks Odalätsi allikad, kus käisime kanistri ja pudelitega endale värsket allikavett ammutamas. Oli väga puhas ja hea maitsega vesi. Edasi läksime otsima Suure Tõllu ja Pireti tuulikuid, kuid sattusime hoopis Ninase pangale ja Estonia mälestusmärgi juurde. Seal kohtasime ka ühte paari, kes ratastega sõitis ja kellel oli saksa lambakoer. Mul oli muidugi kohe awws ja kutsu silkaski kohe minu juurde pai nuruma. Dogs must really love me!

Järgmiseks peatuskohaks sai Karujärv. Mul on selle kohaga niiii palju mälestusi lapsepõlvest. Rõõm oli tõdeda, et kõik on endiselt endine. M. oli piisavalt julge ja käis ujumas, sel ajal kui mina ja S. lihtsalt kaldal istusime ja väikest puhkehetke nautisime.

Ujumine tehtud suundusime Viki külla Mihkli talumuuseumisse, kus S. ja M. said imetleda eestiaegset talu ja tööriistu. Mulle oli see kõik ju juba ammusest tuttav, kuid tore oli siiski. :)

Seal hakkas meil nälg näpistama ning otsustasime võtta suuna Kuressaare poole. Söögikohaks sai valitud La Perla. Oli tõesti hea koht, julgen soovitada! M. sai oma kalaroa - tuulehaugi ka kätte. Seega olid kõik rahul. Tegime ka kohustusliku tiiru Kuressaare lossis, rannapiirkonnas ja vaatasime Suure Tõllu ja Pireti kuju üle ning uudistasime ringi käsitööpoodides.

Õhtuks ostsime taas grillikraami ja säästumarketi müüja nõudis mul id-kaarti, kui maksin veinide eest. Ma pean ütlema, et sellises vanuses on see päris hea kompliment juba :D Teiseks ööbimiskohaks valisime Tehumardi kämpingu, kus telkimise eest tuli maksta, samas oli olems korralik wc ja dušš ning täisvarustuses köök, kus süüa kokata. Tegime siiski grilli ja hommikul nautisime köögi ja terassi võlusid hommikusöögil.

Viimasel päeval tegime tiiru peale sõrve säärele ja vaatasime üle sääre tipus oleva majaka. Oli ikka parajasti tuuuline, nii suur tuul, et mu auto kõikus parkimisplatsil. Salmel otsisime seda muinaslaeva, kuid ega laeva seal polnudki, oli ainult infotahvel ja monument. Kuna see on nii hiline leid, siis küllap seda veel alles uuritakse.

Seejärel tegime Kuressaares tankla ja wc-peatuse ja suundusime tagasi Kuivastu poole. Kuna meil oli taas praamini aega, siis tegime pisikese peatuse ka Muhus Eemu Tuuliku juures, kus S. ostis endale veel suveniire.

Tagasisõidul sain praamikoha ülemisel tekil kõige esimesena. Pmst olin täiesti nina otsas kallaku peal oma autoga, Tundus päris kreepi, kui mõelda, et sel päeval oli meri päris tormine. Kuid vähemalt sain maha sõita esimeste seas, haah!

3 päevaga sai läbitud ca. 700km, napid ööuned, palju päikest ja tuult = üleväsimus ja päevitus näos! Mõnna! :)

Love injected

No ma ei saa, see Läti eurolaul lihtsalt kummitab mu peas! Nii teistsugune, dark ja sügav ning võimas jõudu täis hääl!

Lisaks meeldis mulle UK lugu (no surprises here, right?). See oli selline mõnus swingilik. Lisaks Austria lugu, mul oli kohe neist kahju, et nad üldse punkte ei saanud. Lisaks jäid meelde Norra, Sloveenia ja Hollandi lugu, mis finaali ei saanudki. Ülejäänud lood on kõik selline ühtlane, minu jaoks mittemidagiütlev, aga noh - minu maitse ongi erinev! :D

Käisin pealinna kaemas

Reedel võtsin suuna Tallinna poole, et peale stressirohket aega natukene ka elu nautida ja lõõgastuda. Pärnu-Tallinn maantee on alati selline, et mulle tundub, et seal kehtivad sellised liiklusreeglid, mida mulle autokoolis ei räägitud. See, et minu sõidukiirus kõigub 90-95 vahel enamasti, siis sellise kiirusega oled seal nagu tigu kiirteel teistel ees. Muidugi veel see nõelumine ja ohtlikud möödasõidud. Nt. oli üks napikas, kus buss tegi minust möödasõitu ja veoauto tuli vastu ja siis surus buss end nii kiiresti minu ritta tagasi, et pidin tegema äkkpidurduse, muidu oleks buss mulle oma taguotsaga sisse sõitnud. No greit eksole. Lisaks veel vihmane-rahene ilm.

Kohale ma siiski sain ning S. ja tema koer Joosep tervitasid mind suure rõõmuga nagu alati. Väike jutt ja kohvi ning lauamängumaraton võis alata. Seekord said lauale Brugges, Bohnanza, Love Letter, Stone Age ja 7 wonders (mitu korda). Veidi enne kella kolme öösel väsisid ka kõige vapramad lauamängurid ja aeg oli unenägudemaale minna.

Laupäeval plaanisin lõuna paiku hakata koju tagasi sõitma, kuid ootamatult tuli üks seiklus vahele. Pidin T. juurest läbi minema. S. elab kesklinnas ja T. Õismäel ja mina pole just eriliselt vaimustuses Tallinnas autoroolis olemisest. Teoorias oli mul marsuut ju selge, seega võtsin julguse kokku ja sõitsin läbi linna. Närvirakke kulus, kuid kohale jõudsin niiviisi, et auto terve ja ise ka terve. :P

T. juures tegime ühe Istanbuli mängu ning siis võtsime ette pisikese jalutuskäigu Väike-Õismäel ja läksime pitsat sööma. Sain T. ja A. huvituma geocaching'ust, seega proovisime peale lõunatamist ühte aaret leida. Seekord kahjuks tulutult, kuigi meil oli lausa kolm silmapaari selle jaoks. Vantsisime siis T. juurde tagasi ja tegime mõnda aega lihtsalt ereti-sandwichi nagu T. seda nimetas ehk siis lösutasime kolmekesi diivanil ja mina olin keskel. Vaatasime kitchen nightmare kuniks kella kaheksa paiku õhtul end liikuma sundisin ja Pärnu poole sõitma hakkasin.

Täitsa tore oli. Sain T.-lt veel kaks lauamängu laenuks, nüüd kibelen neid mängima, aga pole hetkel kellega mängida.

Milleks?

Vahel annad endast kõik ja rohkemgi veel ja vastu saad ...?

Vot just nii ma end tunnengi. Täpselt nii, et oled teinud ilmatu suure pingutuse, mille tulemusena oled lõpuks täiesti läbi nagu mahlast tühjaks pressitud sidrun.

Vahel on see tunne ka hea, tead, et oled millegagi taas hakkama saanud. Kuid kui märkad, et sinu pingutust ei hinnata vääriliselt, siis tekib paratamtult küsimus - milleks? Milleks see kõik? Milleks olla hea ja tulla teistele vastu ja teha head? Milleks, kui Sa tuled ainult siis meelde, kui Sinult on midagi vaja, nt Sinu teadmisi?

Siis ma lubangi endale, et järgmine kord ma enam nii loll ei ole, et lasen ennast ära kasutada. Kuidas see vanasõna oligi, et hea süda toob sulle ainult jama kaela.


Ega muud mul öelda ei olegi, mis sest et juhtunud on nii palju. Nii palju, mis kogu maailma segi on löönud. Ma ei tea, kas ja kuidas toimunud sündmuseid üldse jagada. Nii et parem, las jääb nii.

Over and out for now.