Sõitsin täna lõuna ajal maalt linna ja terve tee said kojamehed usinasti tööd teha ja tuuleklaasilt lumeplärtsakaid ära pühkida. Kõlaritest laulsid Alen Veziko & Luisa Värk, et nüüd taas sajab lund... Iseenesest ju päris idülliline või mis? Ainult et, kalendris on täna 5. mai, et nagu võiks ju kevad olla.
Täna oli tegelikult üldse päris mööda päev. Hommikul olin seepärast kurb, et kuts tuli maale jätta ja temast eemalolek on nii raske. Minu kullakallis! Ta korraldas muidugi veel eriti suure protesti ja nii läks süda mu sees miljoniks tükiks katki, kui minema sõitsin ja ta järgi vaatas.
Kõigil oli täna minult midagi vaja ja mul oli täpselt selline tuju, et tõmbaks kerra teki alla, palun ärge ainult mind segage..aga ei, no kes ikka mulle sellist elu võimaldab. Lisaks vihastasin end mõne inimese tegematuse pärast roheroosalillaks, lihtsalt uskumatu ja ise tahad veel raamatupidaja olla. Arghhh. Ei, ma ei lähe praegu enam närvi, ei lähe närvi. :)
Täna öösel kui tuul väljas mühistas ja mul kell pool kaks ikka veel und ei olnud, siis näppisin oma telefoni ja tõmbasin endale sellise nutika äppi, mis näitab mitu päeva reisini veel jäänud on. :)
Et päev päris luhta ei läheks siis ostsin ära reisikindlustuse ja nüüd toimetan ühe vabatahtliku projektiga ja ülejäänud nädal peab ju parem tulema, eks? :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar