Mu blogi on nüüd põhimõtteliselt pool aastat lihtsalt varjusurmas olnud. Kunagi, oma eelmises blogis, olin ma üsna aktiivne kirjutaja, aga kui on ikka paar aastat vahet olnud, siis ei saa kuidagi uuesti vedama.
Ilmselt on vanuse lisandudes muutunud ka see, kui paljut ma üldse internetiavarustes jagada soovin.
Praegu tulingi mõttele rohkem kirjutama hakata, sest lähenemas on üks pikem reis ja tore oleks värsked reisimuljed igapäevaselt kirja panna. Sedasi jääb kirjatükkidesse see kõige vahetum emotsioon ja hiljem on seda nii hea lugeda, tuleb kõik taas eredalt meelde. :)
Lühikokkuvõte viimasest poolest aastast:
- Mul on nüüd päris oma auto. 10,5 aastat lubade omamist ja lõpuks sai see ammune unistus teoks. Mul on nüüd üks heleroheline nool, millega ringi vurada. Nii nii mõnus, ma olen superrahul. Vähem kui kuu ajaga sai 1000km läbi sõidetud.
- Töö on nagu Ameerika mäed. On ja ei ole...ja siis jälle on ja siis jälle ei ole. Ma ei julge enam midagi loota. Tuleb lihtsalt elada päeva kaupa ja eks siis ole näha, mida elu toob. Lõpuks laabub kõik ikka nii nagu Sulle parim on.
- Ma suutsin ühe kuu jooksul olla 3 korda haige. Alustuseks palavik-nohu-köha-kõrvapõletik-allergiline reaktsioon antibiotsile. Kiirabiautoga sain ka elus esimest korda elus sõita, pärast seda kui tööl toidumürgistuse sain ja oksendasin kuhu juhtus. Great success! No ja siis tuli uuesti nohule ja palavikule kodu pakkuda. Fine.
- Reisiplaane on oioioi kui palju. See aasta tuleb tõeline reisimise aasta.
See vist ongi kõik praeguseks. Sukeldun oma kappidesse tagasi ja jätkan kevadise suurpuhastusega. Mul on endiselt tunne, et mul on liiga palju asju ja tore oleks koju veidikene ruumi teha. Kuts vedeleb ka siin mu kõrval magada, nii et elu on ilus. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar